teisipäev, 27. september 2011

"Isabel" - kohe-kohe valmimas!

Olengi jõudnud oma blogis niikaugele, et saan hakata uusi, äsja valminud/viimistletud rätikuid näitama. Esimene neist on siis "Isabel". Rätiku muster on omalooming. Lõng on Midara Roma. Kulus mul peaaegu üks tokk. Kui rätik ära kuivab lõplikult, nii et saan nööpnõelad ära võtta, kaalun ka täpsemalt üle.
Tegin mõned pildid veel venituses olevast rätikust. Homme päevavalgel saab teha nn. "paraadpildi".

Õhtul välguga tehtud pilt.


Päeval päikesevalgel 

Põhimuster
Lisan siia postitusse veel mõned pildid nüüd siis juba viimistletud "Isabel'st". Ei ole seda õiget pildistamisvalgust ka täna. Peab ootama õiget hetke.

esmaspäev, 26. september 2011

"Syringa Astra" ja "Margitha"

Kaks rätikut, kaks ilusat nime ja pühendatud kahele väga erilisele inimesele.
Ma ei mäletagi, millal see oli, vist 2010 aasta talvel, kui tutvusin käsitööfoorumi "Isetegija" kaudu ühe fantastilise inimesega. Ta on nii positiivne, täis energiat ja alati olemas. Kui mu kätte sattus Raasiku sirelililla lõng ja sellest valmis rätik, siis polnud kahtlustki, et selle rätiku nimeks saab Astra, Syringa Astra.


Teine rätik, mis mul veel siin blogis näitamata on rätik "Margitha". Kuigi mul endal on juba täiskasvanud poeg, ning kaugel pole aeg, kui võin saada vanaemaks, siis nii vahva on, et saan veel ise oma vanaema hingesoojust ja hoolt nautida. Meie pere Memme on juba 98-aastane. Järgmine rätik on pühendatud talle.



Nüüd ongi vist kõik "vanad võlad" tasutud ja juba valmis rätikud näidatud. Peab end ikka kokku võtma ja ka valmiskootud rätid ka ära viimistlema.

pühapäev, 25. september 2011

" Valentina "

Alustasin mõned nädalad tagasi järjekordse rätiku kudumist, seekord teen endale. Muster sai mõtetest teoks juba kevadel, kudusin siis ka oma emale selle mustri järgi juubeliks rätiku. Idee ja inspiratsioon pärineb vahvast blogist: New Lace-Old Traditions. http://newlace.blogspot.com/ 
Rätiku mustris on kasutatud erinevaid Waterlily motiive. Kuna minu südame on jäägitult võitnud nupud, siis oli vaja ka sellesse rätikusse luua nuppudega koekiri.



Uue rätiku koon ma lõngast "ROMA" ning seal ma natuke muudan koekirjade paigutust ja ka servamustrit. Et uuest rätikust natuke eelaimu saada, siis lisan ühe väikese pildikese.


Nii mõnus ja meeldiv on kududa, aga on selle kõige ilusa juures üks tüütu tegevus - viimistlemine. No ei saa kuidagi end kokku võetud. Mul ootamas juba 9 rätikut viimistlemist, täpsemalt siis venitamist.

laupäev, 24. september 2011

"Ostrich Plumes"

Mõnikord juhtub, et jääd tükiks ajaks imetlema  üht koekirja ja juurdled, kuidas sellest kolmnurkse rätiku mustrit teha. Proovid nii ja naapidi. Üks selline hästi lihtne, kuid samas imeilus koekiri on Ostrich Plumes, mille leidsin raamatust "Traditional Knitted Lace Shawls."  Paar tundi nokitsemist ja oligi kolmnurkse rätiku muster kirjas. See imeilus koekiri ei vaja enda kõrvale isegi eraldi servamustrit.

Ei ole ikka akrüüli sisaldav lõng see, mis ilusti ka peale venitamist vormi hoiaks. Kohe peale nööpnõelte väljavõtmist tõmbuvad sakid tagasi ja ei jää üldmulje selline nagu tahaks.
Järgmise sama mustriga kudusin juba Raasiku Artistic'st ja tulemus oli kohe super!


neljapäev, 22. september 2011

" Roosinupuke "

Nagu algul sai lubatud, hakkan oma blogisse tasapisi lisama ka koekirju. Sirvides üht Barbara G. Walkeri koekirjade raamtut "A Treasury of Knitting Patterns", jäi mulle silma koekiri Rosebud Pattern.


Ilus, lihtne koekiri. Ma otsustasin seda natuke "tuunida" ja teha silmatorkavamaks, nupulisemaks. Ja selline on siis minupoolne variant Roosinupukesest.


esmaspäev, 19. september 2011

Võrratu värvidemäng!

Nii vahva on avastada oma vanaema kapist suur ja salapärane mapp, mis sisaldab Memme nooruspõlve päevilt pärit käsitööajakirju, mustrilehti. Võrratu! Siis kui ma mapi  leidsin, ei osanud ma veel hinnata selle tegelikku väärtust. Kuigi juba teismelisena võlus mind käsitöömaailm. Aga siis huvitas mind rohkem õmblemine ja tikkimine, eriti ristpistes patjade tikkimine.
Nüüd, aastaid hiljem, võtsin ma selle võrratu aarde jälle kapisügavusest välja ja vaatasin oma varandust hoopis teise pilguga. Ja seal "ta" oli! Muster, pitsrätiku muster! Ma ei tea, kas see on mu vanaema enda loodud või kelleltki saadud või siis omakorda kuskilt käsitööajakirjast võetud. Muidugi ei läinud kaua, kui ma haarasin varraste ja lõnga järele. Raske oli muidugi kolletanud paberilt mustrit jälgida, kohati pidin tuletama, aeg oli paberiga teinud omatöö. Aga valmis ta sai. Las rätik räägib enda eest!


Sama mustri järgi on mul valminud mitu rätti. Ja meie oma Raasiku Artistic lõng on selle jaoks nagu loodud!
Muster on põhimõtteliselt küll sama, aga iga rätt on erinev ja igal rätil on minupoolsed täiendused.


Aga hing ihkas midagi uut katsetada, midagi omanäolist. Leidsin netiavarustest ühe koekirja, sellise "vahtralehe" sarnase. Ja peagi oli sündinud uus, "minunäoline" muster.


pühapäev, 18. september 2011

Midagi aastate tagant ... ja mitte ühtegi "Pääsusaba" !

Koondan siia blogisse ka rätikud, mida olen kunagi kudunud teiste loodud mustrite järgi.
Ma olen kogunud internetiavarustest oma arvutisse üle saja teiste loodud rätiku mustri, kuid kudunud olen ma neist ainult kolme.
Ja nagu juba mu tänase postituse pealkirjast võib lugeda, siis täpselt nii see on - ma ei ole kudunud mitte ühtegi rätikut Evelyn Clark'i disainitud "Swallowtail Lace Shawl" mustri järgi. See on väga ilus muster, kuid seda koovad pea kõik, kes natukenegi kolmnurkset rätti kududa oskavad.
Millest siis kõik üldse alguse sai. Minu päris esimene kootud rätik oli "Feather and Fan Comfort Shawl". Ei mäletagi enam täpselt, kuidas ma selle mustrini jõudsin. Aga internetist ma mustri leidsin ja kuduma asusin. Oi, kuidas ma pusisin ja näpuga järge vedasin. Ei olnud ju see ilusas ruudustikus tingmärkidega, vaid pikkade kirjaridadena ja minu jaoks veel võõrkeeles, mida ma eriti ei valda. Hakkama sain.
Siin ta siis on:

Kootud on see rätik poolvillasest leedu "LAMA" lõngast.
Järgmine, sama mustri, kuid juba minupoolsete täiendustega rätik sündis meie kodumaisest  Raasiku Artisticust.


Lisaks kahele eelpool näidatud rätile on minu varrastel valminud veel kõigile tuntud "Revontuli" ja teine põhjanaabri poolt loodud "Minttumaari". Mõlemad on valminud jälle meie kodumaisest Raasiku lõngast. Neid oli juba lihtsam kududa. Muster oli ilusti ruudustikus kirjas ja tingmärkidega ning õpetuski mulle tuttavas soome keeles!


laupäev, 17. september 2011

Minu kauaoodatud pitsiblogi!

Olen juba pikka-aega mõlgutanud mõtteid teha endale ka lõpuks blogi, pitsiblogi. Koht, kuhu saaks teistele näitamiseks välja panna pitsrätte, mida ise loonud/kudunud olen. Samuti ka mustreid.
Ja nüüd on ta siis lõpuks sündinud!
Üritan siia tasapisi lisada varem valminud rätikuid ja ka uusi, mis ootavad kannatlikult viimistlemist.
Oma esimesed rätikud kudusin ma teiste loodud mustrite järgi. Tegin siis alles esimesi arglikke samme selles imelises pitsimaailmas. Kuid hing ihkas teha midagi "oma", ainulaadset. Sellist, mida keegi ei olnud veel kirja pannud. Ikka ja jälle piilusin L.Reimanni raamatusse "Pitsilised koekirjad". Sealt sain ma oma inspiratsiooni. Ning ühel päeval see algas. Võtsin lõnga ja vardad ning tüki ruudulist paberit ja pliiatsi. Mustri panin paberile töö käigus. Kudusin ja kirjutasin, kudusin ja kirjutasin. Nii sündis mu esimene "pääsuke", mu päris oma pitsrätik  "Katharina". Miks just "Katharina"? Nimetasin oma esimese rätiku kalli vanaema auks Katharinaks, kes oli pisike kange soome naine. Ta tuli üksi 4 väikse lapsega sõja ajal Eestisse ja elatas oma peret käsitööga. Ka minu kallis vanaema kudus pitsrätikuid. Siin ta siis on, minu päris esimene, see kõige kallim: